Pole ammu juba jõudnud siia midagi kirjutada. So here it comes , let me just burst it all out. Hiljuti suri mu onu ära ( rest in peace dear uncle) , sellega algas midagi uut minu elus ja ütleme nii et kõik on täiesti perses ikka. Ma polnud seda enne isegi märganud , aga nüüd on see kõik reaalne. They say its depression , edasi arenev vms ja kõike seda ühe tüübi prst , ta on mu elu ära rikkunud, anti-depressants yay love 'em , ma lähen kolmes aines individuaal õppele, mu hinded on päris madalad.Mul on reaalselt tõsiselt madalad tujud vahest , ma vaikin , käitun kahtlaselt , eriti koolis ja mind eriti isegi ei koti kuidas ma riietun. But these two judgemental cunts MLV and MS dont know anything and they carry on judging . Nad ei kujuta ette ka mida ma üle elan aga neil pole reaalseid tunded , neid ei koti miski peale enda rahulolu , ja miks neid peakski , just a really big ego. I just wanted to say that, mul pole kõik korras ja ma ei tea kuidas ma need asjad korda saan , sest ma isegi ei usalda enam iseennast. Lots of people dont realise how fucked up everything is , b'cause I pretend to be happy most of the time , I fake a smile almost every day
Kadri xx
indeed